Botuliintoksiin on Clostridium botulinum’i poolt sünteesitud valk, mis takistab närviülekannet lihasele – selle tulemusena tekib taaspöörduv lihase paralüüs.

Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti(FDA) luba botuliintoksiini kasutamiseks esteetilises meditsiinis on alates 2002. aastast. Eestis on botuliintoksiin registreeritud ravimina. Esteetilise meditsiini protseduuridest on botuliini injektsioonid püsinud aastaid juhtpositsioonil ja seda kindlasti põhjusega. Kui botuliintoksiini süstitakse teatud lihastesse, siis lihas lõtvub ja kuna ei toimu lihase kokkutõmmet, siis vastava lihase piirkonnas olev nahk ei liigu – nii ei tekigi miimikakortse. Miimilised kortsud on need joonekesed nahal, mis tekivad lihase korduval ühesuunalisel kokkutõmbel. Kui ühte kindlat liigutust pidevalt teha (näiteks silmade kissitamine ereda päikese käes, kulmude tõstmine üllatunud nägu tehes või mõtliku-kurjustava ilme tegemine), siis kujunevad vaod naha sügavamatesse kihtidesse ja kortsud on lõpuks nahal näha ka rahuolekus ehk siis, kui me parajasti näolihaseid aktiivselt ei liiguta. Selliseid kortse võivad erinevad nahale kantavad toimeained näokreemides küll veidi pehmendada, kuid täielikult neid kaotada ei suuda. Seetõttu ongi botuliintoksiin miimika kortsude ravis tõhusaim valik. Miimikakortsud on eelkõige väljendunud silmade ümber, kulmude vahelises piirkonnas, otsmikul horisontaalselt. Samuti võib miimilisi kortse esineda huulte ümbruses (näiteks suitsetajatel), lõua piirkonnas jm piirkondades. Lisaks klassikalisele miimikakortsude ravile kasutatakse botuliintoksiini ka migreeni ravis, lihaste spasmiga kulgevate haiguste ravis, liighigistamise ehk hüperhidroosi ravis.

Protseduuri käigus süstitakse toksiin kindlatesse lihase piirkondadesse, eelnevat tuimestust üldjuhul ei kasutata. Peale protseduuri miimilised kortsud vähenevad või kaovad sootuks ja esmane toime avaldub peale süstimist tavaliselt 3-10 päeva jooksul. Botuliintoksiini toime kestab tavaliselt 3-6 kuud ning efekti püsimine on individuaalne. Protseduuri teostatakse 1-3 korda aastas (mitte sagedamini kui 4 kuu tagant). Protseduuri teostamise iga, vajadus ja meditsiinilised näidustused ning vastunäidustused võivad olla individuaalsed – see tähendab, et enne protseduuri teostamist on kindlasti vajalik konsulteerida protseduuri teostava spetsialistiga.

Sageli aetakse omavahel segamini botuliintoksiin (“botox”) ja täiteained (“fillerid”). Oma olemuselt on need kaks täiesti erinevad preparaadid. Kui botuliintoksiin on ravim, mis mõjutab lihtsalt öeldes närvi ja lihase vahelist suhtlust, siis täiteained – nagu nimigi ütleb – täidavad ehk lisavad volüümi, aitavad modifitseerida proportsioone. Täiteainetes sisalduv hüaluroonhappegeel võib teatud piirkondades oskamatul kasutamisel viia kurbade tagajärgedeni (nägemise kaotus, nahanekroos jmt). Seetõttu on teatud piirkondades (näiteks otsmikul) heaks tavaks eelistada kortsude raviks filleri asemel botuliintoksiini või hoopis teisi esteetilise meditsiini protseduure.

Tekst: Arst- resident Dr.Kaisa Viljar dermatoloog- veneroloogia erialal.

Kui on soov tulla esteetilise meditsiini protseduurile, siis soovitame alati pöörduda esmalt spetsialisti vastuvõtule, et konsultatsiooni käigus leida ühiselt murele parim võimalik lahendus.

Teie Monique meeskond aastast 1993